Personaalne õpikeskkond

Natuke muudetud 15.10.2014.
Kuigi õpikeskkonna all mõeldakse antud kontekstis valdavalt tehnoloogiaga seotut, räägib minu näide sellele pisut vastu. Samas on tehnoloogial selles juhtumis väga oluline roll, kuigi pigem varjatud kujul.

I Personaalne õpikeskkond

Olulisteks märksõnadeks on siin metakognitsioon ja enesejuhitavus, protsess, kus indiviid võtab aktiivsema rolli oma õpivajaduste analüüsimisel, eesmärkide formuleerimisel ning ressursside ja strateegiate valimisel (Knowles 1975/K.Tammets, T.Väljataga)
Minu personaalne õpikeskkond on minu jaoks enda loodud ja lähtub seega ainult minu isiklikest õppimisvajadustest, arvestades minu seniste teadmiste ja oskustega ja pakkudes ainult vajaminevat. Sellest lähtuvalt tuleb meelde minu keeleõppekogemus, mille keskkonna lõin endale ise. Ütlen juba ette ära, et IKT osakaal ei ole selles keskkonnas kuigi suur ja see tuleneb ilmselt asjaolust, et keel on suhtlemisvahend ja selle kasutamist on hea harjutada näost näkku vesteldes.
Loo juhtmõte on, et õpikeskkonnaks võib muuta igasuguse keskkonna meie ümber ja see on õppija enda kätes, sest "olenemata keskkonna omapärast (reaalne, virtuaalne) on õpikeskkonna peamine roll "motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks vajalikke võimalusi ning toetada püstitatud eesmärkide realiseerimist". (K. Tammets, T. Väljataga)

Minu personaalne keeleõppekeskkond

Olen  nüüd juba peaaegu kaks aastat tegelenud intensiivselt vene keele õppimisega. Nagu paljudel teistelgi oli mul vene keeles koolitunnist pärinev nn teoreetiline põhi all. Sellest aga ei piisanud, et vene keeles suhelda, peamiselt oli raskusi kõnest ja kirjast aru saamisega. Igapäevasel suhtlemisel jääb Eesti ühiskonnas selles osas harva jänni, kuid huvialaõpetajana tundsin, et võiksin olla võimeline vene lapsi vene keeles õpetama.

Niipea, kui olin vastu võtnud otsuse oma vene keel toimima saada, hakkasin näiteks kassasabas püüdma aru saada, mida vene keelt kõnelevad inimesed omavahel räägivad (ega see väga ilus ei ole, aga õnneks midagi valgustkartvat päevavalgele ei tulnud). Seega tekkisid minu igapäeva paariminutilised vene keele tunnid. Nii sai minu õpikeskkonna üheks osaks poeskäimine ja muud argitoimetused.

Selleks, et harjutada pikemast jutust arusaamist ja end mitte kahe minuti jooksul "välja lülitada", hakkasin arhiivist venekeelseid raadiosaateid kuulama. Nii sai minu õpikeskkonna osaks raadio.

Seejärel mõistsin, et korraliku õppimise jaoks oleks vaja ikka regulaarset vene keeles suhtlemise treenimist, aga suhelda ei olnud kellegagi. Niisiis astusin otsustava sammu ja läksin väikese koormusega tööle ühte venekeelsesse kollektiivi, kuhu just eestlast appi otsiti. Tunnistan, et paremat õpikeskkonda ei ole ma veel kohanud - kui kõik ümberringi õpitavat keelt räägivad, siis hakkab see iseenesest külge. Nii sai minu õpikeskkonna üheks osaks töökoht. Kuid see puudutas ainult rääkimist ja kõnest aru saamist.

Olen igapäevane ühistranspordi kasutaja. Minu lemmikud on kakskeelsed reklaamid, mille tekstid on (ilmselt) väga heas vene keeles. Küll on tore 10-15 minutilise bussisõidu jooksul lugeda sama teksti eesti ja vene keeles. Vähemalt ühe uue sõna saab niimoodi ikka selgeks. Nii saigi minu õpikeskkonna osaks ka ühistransport.

Leidsin huvitava veebikeskkonna www.lingq.com, kus on võmalik väikese tasu eest keeli õppida. Nii sai veebist minu õpikeskkonna osa.

Viimasel ajal on minu õpikeskkond kõikjal. Näiteks kord ootasin 30 minutit bussi ja pidasin selle aja jooksul maha pika venekeelse vestluse. Vahel on sellise vestluse käigus hea küsida, kas ma ikka ütlesin õigesti (personaalne tagasiside!).

Sellest sügisest käin ka vene keele loengutes, õpin grammatikat ja uusi sõnu, teen kontrolltöid, loen venekeelset raamatut. Nii sa ka lõpuks koolist minu õpikeskkond.

"Avatud ja sotsialiseerumist toetavad vahendid ja teenused on pannud kahtlema ka praeguse haridusfilosoofia ja pedagogoogiliste lähenemiste ning õpidisaini sobivuses. Samm sammult liigutakse taas autentsuse, kõikehõlmava keskkonna loomise suunas." (K. Tammets, T. Väljataga).

II Minu magistriõpingute keskkond

Minu magistriõpingute keskkond erineb oluliselt minu eelmiste õpingute keskkondadest. Küllap on siin põhjuseks lihtsalt ka see, et need toimusid kahes teises kõrgkoolis, aga ka õpitav eriala ise seab siin omad tingimused. Samuti toimusid minu esimesed õpingud ajal, mil suhe arvutisse oli pisut tänasest erinev. Üldjoontes on tegemist igas mõttes pigem õpitegevust toetava kui pärssiva keskkonnaga.
Ma ei nimetaks seda keskkonda täiesti personaalseks, sest see on suures osas kellegi teise loodud. Samas jätab keskkond mulle piisavalt valikuvabadust personaliseerimiseks.
Võtsin  kiiresti omaks, sest pakutud veebikeskkonades on palju on tuttavat ja nende valikud tunduvad põhjendatud. Tasapisi hakkavad omaseks saama erinevad õpihaldussüsteemid, tekib mõistmine nende funktsionaalsusest ja ka selles osas, mida õppejõud minult ootavad. Mõistan ka, et kuigi see ei ole minu jaoks esialgu mugav, on erinevates väiksemates õpikeskkondades orienteerumine väga oluline.
Tehnilia-instrumentaalse õpikeskkonna definitsiooni järgi on minu magistriõpingute e-keskkond on hajutatud struktuuriga.

Õpikeskkonnas mängivad suurt rolli ka inimesed - õpilased ja õppejõud. Kaasõppurid on aktiivsed ja toetavad; õppimine toimub suures osas suunatud või ise tekkinud koostöös. Haridustehnoloogidel on tore FB grupp, mis on õpikeskkonna lahutamatu osa ja millest on palju abi. "Oluline on luua õppijates ühtekuuluvustunne, pakkudes võimalusi suhtlemiseks, informatsiooni vahetamiseks ning kehtestades reeglid ja rollid, mis juhendavad õppijat õpikeskkonnas vastavalt käituma". (K. Tammets, T. Väljataga).

III 
Alltoodud laidišõu "Minu magistriõpingud pildis" (kuvamiseks vajutada pealkirjale) eesmärk on veebist pärit piltidega edasi kõiki märksõnu, mis minu õpikeskkonda iseloomustavad - nii veebikeskondi kui sotsiaalseid aspekte. Tegelikult näived need alguses võibolla pisut seosetud, kuid on siiski omavahel tihedalt läbi põimunud, sest "Personaalse õpikeskkonna lähenemine seab kahtluse alla (----) formaalse ja mitteformaalse õppimise terava eraldatuse". (K. Tammets, T. Väljataga).
Olen päri, et "õpikeskkond on igal pool meie ümber, sest inimene õpib pidevalt igas situatsioonis teadlikult või alateadlikult. Me kõik teame, et õpikeskkond mängib olulist rolli nii õppimisel kui ka õpetamisel. Kuna õppijad on oma kogemuste ja õpiharjumuste poolest väga erinevad, on igal õppijal omamoodi ootused ja lootused seoses õpikeskkonnaga. Õppijate ootused määravad suuresti ära selle, kuidas nad oma õpikeskkonda hiljem tajuvad ning seal käituvad. Seega on eduka õppimise aluseks õppijate ootuste ja õpikeskkonna tajumise võimalikult suur ühtivus." (T. Väljataga)
Täpsemalt näitab pildiesitlus, et minu õpikeskkond koostisosad on suures plaanis raamatukogu, veebimaailm ja sotsiaalne keskkond. Need kolm jagunevad omakorda paljudeks pisemateks osakesteks, mis ühel või teisel moel on üksteisega seotud. Raamatukogus on paberraamatud, digiraamatud ja arvutid. Sotsiaalne suhtemine/õppimine võib toimuda nii kohvilaua taga kui sotsiaalvõrgustikus. Kõige rohkem pilte on esitluses veebimaailmast, sest selle osakaal on kõige suurem, kõige vähem raamatukogust....ehk see raamatukogu osakaal ikka suureneb edaspidi.

Miks on minu õpikeskkond just selline? Raske vastata. Arvan, et suures osas peaks seda ikkagi õppejõududelt küsima. Omalt poolt võin põhjendada Blogger´i eelistamist Wordpress´ile õppeainetes, kus blogi on kohustuslik. Kuigi Wordpress on mulle tunduvalt sümpaatsem ja olen seda ka varem kasutanud, valisin esialgu Bloggeri, et iga aine jaoks eraldi blogi koostada. Lähtusin valiku tegemisel sellest, et uut infot ja nuputamist on alguses niikuinii väga palju, seega olgu minu blogikeskkond turvaline ja tuttav. Nii saingi oma õpikeskkonnale ühe isikliku nüansi lisada. Personaalsed on ka Facebooki ja Google Drive´i kasutamine, kuid seda juba koostöös õpingukaaslastega. Taaskord on tegemist mõnusalt tuttavate keskkondadega, kus on hea ilma tehniliste küsimusteta toimetada.

MINU MAGISTRIÕPINGUD PILDIS



Kasutatud kirjandus:

* T. Väljataga & K. Tammets. Personaalsed õpikeskkonnad. Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2641/Personaalsed%20%C3%B5pikeskkonnad%20-%20materjalid.pdf

* T. Väljataga. Avatud veebipõhised õpikeskkonnad. Loetud aadressil http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/avatud-veebipohised-opikeskkonnad-2