Õpikeskonnad
Riikliku õppekava üldosas (§6) käsitletakse õpikeskkonnana õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. (Reinson 2011)
Õpikeskkonad võivad tänapäeval jaguneda füüsiliseks, virtuaalseks ja hübriidseks (------) Olenemata liigist on õpikeskkonna eesmärgiks motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi ning toetada püstitatud eesmärkide realiseerimist (Pata ja Laanpere 2009).
Virtuaalseid õpikeskkondi on väga erinevaid ja need on loodud toetama konstruktivistlikku õpikäsitlust. Viimase üheks oluliseks tunnuseks on sotsiaalse konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele, samuti õppijapoolse õpitempo määramine. (Nagel) Kodutööde paindlikud tähtajad, kiire individuaalse tagasiside võimalus, foorumite kasutamine ja kodutööde kommenteerimise võimalus seda kõike just võimaldavadki.
Seega usun, et kõige laiemas plaanis võibki konstruktivistliku õpikäsitluse ideed pidada kaasaegsa õpikeskkonna üheks tähtsamaks märksõnaks, olgu siis tegemist virtuaalse, füüsilise või hübriidse keskkonnaga.
Mina õpetajana oma igapäevatöös virtuaalset õpikeskkonda palju kasutada ei saa, sest õpetan pillimängu ja see on oma olemuselt väga vanamoodne. Piirdun digitaliseeritud õppematerjalide (nootide) kasutamisega ja ka häälestusaparaat on veebist leitav. Noodiõpetuse ja muu muusikateooriaga on lood pisut paremad. Sellekohaseid õppematerjale olen ise loonud ja kasutan teiste looduid. Taas tuleb siin märksõnana mängu konstrukivism, sest paljudes noodiõppemängudes saab õpilane ise õpitava raskusastet määrata ja seega oma õppimist juhtida.
Eestis on loodud ka keskkond www.kitarrikool.ee, kus kogu õppetöö toimub veebi vahendusel ja võimaldab seega õpet üle maailma, kuid mina olen otsustanud jääda pigem füüsilisusele kalduva hübriidvariandi juurde. Sellest hoolimata on digiõppevahendite ilmumine minu kui õpetaja elu oluliselt lihtsamaks teinud ja olen selle eest ääretult tänulik.
Kasutatud kirjandus:
Nagel, V. (kuupäev puudub). Sissejuhatus kasvatusteadustesse. Konspekt. Loetud aadressil: http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html;
Reinson, J. (2011) Õpikeskkonna kujundamisest. Loetud aadressil: http://www.oppekava.ee/index.php/Õpikeskkonna_kujundamisest;
Pata, K & Laanpere, M (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat". Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
2 kommentaari:
Arvan, et pilliõppe täielik digitaliseerimine ei ole mõttekas. Võimalik on küll erinevaid materjale ja kontrollvorme digitaliseerida, kuid vajalik on siiski ka reaalne kontakt õpetaja ja õpilase vahel. Pilliõpe ei koosne ainult nootide õigesti mängimisest - oluline on nt keha õige hoiak, mida ei ole võimalik (vähemalt mitte lihtsalt) üle veebi kontrollida. Samuti on minu arvates pilliõppe üks olulisemaid osi ka õpetaja ja õpilase koos musitseerimine. Seega arvan, et pilliõppes on hübriidne õpikeskkond ainuõige valik.
Olen Sinuga nõus, et puhas musitseerimine jäägu kontakttundi (meister ja õpipoiss). Teooria õppimiseks on ideaalne virtuaalmaailm (harjutad täpselt nii kaua, kui jääb meelde, et väike sekund on kaks astet ja pool tooni).
Inge
Postita kommentaar