VI õpivõrgustikud

Mis on võrgustik?


Võrgustikega seoses kasutatakse erinevaid termineid: võrgustik, koostöövõrgustik, kogukond, praktikakogukond. Lisaks on Eestis õpetajate koostöö erinevate vormide märkimisel kasutusel mõisted selts, liit, ainenõukogu.

Võrgustiku toimimise eelduseks on koostöö. (Õpi)kogukond (võrgustik)  on sotsiaal-konstruktivistlikust õpikäsitlusest pärinev termin, tähistades õppimise sotsiaalset olemust. 

Võrgustik on vabatahtlikkuse alusel koondunud ühiste huvide ja tegevusvaldkonnaga inimeste/ organisatsioonide kogum (õpikogukond), kus toimub eesmärgipärane suhtlemine ja tegevus uue teadmise (teadmus) loomiseks ning vastastikuseks õppimiseks.

*  *  *

Kevadisel Tuleviku õpetaja koolitusmoodulil räägiti võrgustiku mõistest pikalt ja palju. Selgus, et selle alla mahub palju erinevat ja et eneselegi ootamatult olen seotud paljude erinevate võrgustikega. 

Koostasime ühistööna nimekirja võrgustikest. Kõigepealt muidugi Facebook, Google+, Twitter, Odnoklassniki, LinkedIn; aga ka suletumad üksused, isegi meililistid liigitusid võrgustikeks. Järgmine küsimus on, millal saab sellise võrgustiku ette panna sõnaliite õpi-. Kuna olen väga paljude koolituste ja ka käesolevate õpingute raames kasutanud FB suletud grupi suurepäraseid võimalusi, siis on see hetkel minu jaoks õpivõrgustik number üks. Nimetaksin seda õpivõrgustikuks suure sotsiaalvõrgustiku alamosana. Veel on olnud kokkupuuteid Haridustehnoloogide võrgustikuga, Eesti Kitarriseltsiga, Eesti Rütmimuusikahariduse Liiduga. Kaudsemalt ehk FB vahendusel ka Eesti Muusikaõpetajate Liiduga.

Minu isiklik kogemus

Kõige pikaajalisem on minu kuulumine Eesti Kitarriseltsi nimelisse võrgustikku ja selle põhjuseks on minu elukutse. Tegemist on üle-eestilise mõlemast soost kitarriõpetajate- ja õpilaste võrgustikuga, kuhu kuuluvad liikmed keskastme õpilastest kuni pensinoärideni. See on võrgustik, mis on kuni viimase ajani minu arengut oluliselt toetanud. EKS-i korraldada oli sisutihe "Kitariseltsi aastaseminar", mis on olnud Eesti klassikalise kitarri õpetajatele parim enesetäiendusvõimalus, samuti aga võimalus jagada ise oma õpetamiskogemust ja -nippe teistega - "Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt" - (Väljataga). See oli tõeliselt toimiv võrgustik, mis vastas kõigile eeltoodud kriteeriumidele.
Kuni viimase ajani oli EKSi näol tegemist väga innovatiivse võrgustikuga, mis on sellise traditsioonilise iseloomuga tegevuse nagu pilliõpe puhul isegi pisut kummastav.
Pärast juhatuse vahetumist on see tendents paraku hääbuma hakanud (täpsustuseks, EKS on hakanud tegelema peamiselt kontsertide korraldamisega ja õpetajate harimine on tahaplaanile jäänud).

*  *  *

Õpileping

Koostasin uue, sest eelmine oli ilmselt pisut teemast mööda:

Teema: Infotehnoloogia hariduses, selle mõtestatud kasutamine, mõnus, samas intensiivne õppimine.

Eesmärgid: Paar aastat tagasi omandatud pedagoogilisele magistrikraadile toetuseks viia end kurssi IKT-vahenditega ja õppida neid õpetamisel eesmärgistatult rakendama.

Strateegiad: Proovida omal nahal läbi kõik värskelt õpitu (olen kinesteetiline õppija). Ja siis veel kord.

Vahendid: Inernet, raamatukogu, koostöö, minu uus tahvelarvuti ja vana läptop.

Hindamine: Kui olen tublisti arenenud. Selle väljendamiseks sobib pikk nimekiri, teisesti küljest aga on see ka puhtalt sisetunde küsimus.

*  *  *

Kuidas ma oma eesmärgid täitsin?
Algus oli raske, nüüd on õppimine hoo sisse saanud ja tunnen end selles elemendis kindlalt. Olen tublisti arenenud ja mul on targema ja parema inimese tunne. Areng lisab enesekindlust...

Mis minu jaoks töötas ja mis mitte?
Tegelikult töötas peaaegu kõik. Õppetöö korraldus toimib peaaegu suurepäraselt.
Sain küll teada, et minu puhul "vana kooli" loenguvorm enam ei sobi vaid pean valima ennastjuhtiva õppija variandi. See kehtis õnneks küll vaid ühe valikaine puhul.

Miks? 
TLÜ haridustehnoloogia õppekava niiviisi koostatud, - ma ei tea, kas tahtlikult või tahtmatult - et see toetab minu isiklikku õpistiili, mis on tugevalt kinesteetilise varjundiga.

Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema?
Ajajuhtimine...aga asi ei ole väga kriitiline

Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed?
Muutun rahutuks ja hakkan rapsima, kui kohustuste teostamine on jäänud väga viimasele minutile. Ühtlases rütmis õppimine sobib mulle paremini, kui viimasel minutil ja korraga kõige ära tegemine. TLÜ õppekorraldus on selle koha pealt toetav ja ma ei teagi, on see minu tugevus või nõrkus või lihtsalt inimlik aspekt.


Kasutatud kirjandus:

* Autor teadmata, Pedagoogide võrgustike arendamise kontseptsioon, Tallinn 2010, loetud http://www.ekk.edu.ee/ 
* Väljataga, T; VI teema: Õpivõrgustikud. Loetud aadressilt http://opikeskkonnad.wordpress.com/2014/11/17/vi-teema-opivorgustikud-2/